Kaasaegne tööotsing käib ka internetis. Interneti kaudu jõuab tööandjani suurem osa tööle kandideerimise dokumentidest. Leidnud sobiva töökuulutuse ja sellele vastates tuleks mõelda, et esmast muljet kandideerijast ei loo mitte viimase peal viimistletud CV, vaid e-aadress, millelt see teele saadetud on.
Mõned näited elust endast. Täiesti tõsiselt võetava firma müügimehe kohale kandideerib noormees, kelle e- aadress algab sõnaga „tropp“. Info senise töökogemuse kohta ei pääse enam mõjule, sest esmamulje juba mõjub. Igaüks võiks testida, missugused assotsiatsioonid tekivad sõnadega: „rambo“, „supermen“, „stroh“ ja nende meiliaadresside omanikega?
Üsna vähe jätavad fantaasiale ruumi meiliaadressid, mis algavad sõnadega „musimemm“, „kissme“, „kiisumiisu“, „tiiger“, „tibuke“. Kuid isegi tavalisse supermarketisse müüjaid valides eeldab tööandja, et tööleasuja on eeskätt oma ala spetsialist, mitte seksikas kiisu, kes vormiriiete alt oma seksikat aluspesu demonstreerib ja kassas istudes meesklientidele ühemõttelisi vihjeid teeb.
Kindlasti on maailmas olemas töökohti, millele lähemale jõudmiseks aitab kaasa omapärane, väljakutsuv, fantaasiarikas või seksikas e-posti aadress. Aga tavaelus on kindlam jääda klassika juurde. Klassikaline e-aadress koosneb selle omaniku ees- ja/või perekonnanimest, ka nime lühendatud variandist, talunimest, firmanimest ning vajadusel võib lisada numbreid.
Parafraseerides vanarahva ütlust , et heal lapsel mitu nime, siis võib öelda, et tublil tööotsijal on samuti mitu e-posti aadressi: üks sõpradele, teine tööandjatele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar