Koostöötoetuste teabepäev Narvas 29.01. Инфодень представительства Совета министров северных стран в Эстонии.

29 января 2013 года с 12.00 до 14.00 в Нарвском колледже ТУ (Ратушная площадь 2, аудитория 215 ) состоится инфодень по программам и стипендиям Совета министров северных стран (Norden)

В ходе инфодня возможно получить информацию о следующих программах:
- мобильная программа в сфере культуры;

- мобильная программа в сфере предпринимательства;
- мобильная программа в сфере открытого управления;
- возможности поддержки некоммерческих организаций.

Инфодень проводится совместно с Нарвским молодежным центром и Нарвским колледжом Тартуского университета.

Дополнительная информация:
Анна Коновалова, руководитель НМЦ  тел. 35 91629 или 56688999
ALLIKAS 

TÜ Narva kolledži kursused

Eelkolledž TÜ Narva kolledžis

Проколледж в Нарвском колледже ТУ весной 2013 года

Целевая группа: гимназисты (10-12 класс) школ региона Ида-Вирумаа.

Лекции проколледжа проходят c февраля  по апрель (включительно) 2013

Объем одного курса: 1,5 -3 EAP (35-70 академических часа).

Занятия проходят, как правило, по субботам в свободное от школы врем по 4 академических часа в день. Всего запланировано 9 встреч.

После успешного окончания курса студент получает свидетельство Тартуского университета. Полученные в рамках проколледжа предметные пункты можно учесть как в гимназии так и при дальнейшем обучении в ВУЗе.

Регистрация на курсы проходит до 31 января 2013 года на сайте колледжа www.narva.ut.ee по ссылке ПОСТУПЛЕНИЕ → ГИМНАЗИСТУ. Гимназистам необходимо также написать мини-эссе (до 150 слов) на тему «Почему я хочу участвовать в курсе проколледжа … ?».

Эссе нужно отослать до 31 января 2013 г в зависимости от выбора курса по адресу:

-       Riigikaitse  Anton.Pratkunas@ut.ee

- Eesti keele kirjaliku väljenduse õpetus Svetlana.Gordijenko@ut.ee

-       Kuidas õppida keelt?  Anna.Golubeva@ut.ee

allikas 

Ettevalmistuskursused kooliõpilastele

•keemia riigieksamiks (45 t, hind 125 EUR)

• matemaatika riigieksamiks (60 t, hind 135 EUR)

• inglise keele riigieksamiks (40 t, hind 110 EUR)

• 12. kl eesti keele riigieksamiks (40 t, hind 110 EUR)

Info ja registreerimine: katrin.kruut@ttu.ee, telefon 336 3935.

Вирумааский Колледж ТТУ предлагает гимназистам подготовительные курсы к гос. экзаменам:

- математика (60 часов, стоимость 135 евро)

- эстонский язык (40 часов, стоимость 110 евро)

- английский язык (40 часов, стоимость 110 евро)

- химия (45 часов, стоимость 125 евро)

Курсы начнутся с февраля и будут проходить по 2 раза в неделю.

С содержанием курса можно ознакомиться www.vk.edu.ee/koolitus

Инфо и регистация: Katrin Kruut 336 3935, 53 67 22 24, katrin.kruut@ttu.ee

TTÜ Virumaa Kolledži külastamine

18.01.2013 külastasid 12.a ja 12. b klassi õpilased TTÜ Virumaa Kolledži, kus neile jutustati rakendusliku kõrghariduse omandamise võimalustest, kolledžis õpetatavatest erialadest ning tänavustest vastuvõtutingimustest.

Sisseastumine kõrgkooli

Kuidas toimub 2013/14 õppeaastal kõrgkooli õppima asumine?

• Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastuvate üliõpilaste jaoks kaovad riigi poolt tellitud tasuta õppekohad ning tasu maksmine hakkab sõltuma üliõpilase edasijõudmisest erialal.
• Kõrgkoolides (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi rakenduskõrgkoolid, IT Kolledž)kehtestab iga õppeasutus ise igale erialale vastuvõtutingimused. 
• Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendid, mille ületajad saavad kõrgkooli sisse. See tähendab, et kui näiteks eriala sisseastumislävend on 70 punkti 100st, võetakse vastu kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks erialale võetakse vastu 30 parimat sisseastujat. Pingerea-põhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada siis, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms). Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli otsustada.
•  Üliõpilasel on erialal võimalik õppida, kas täiskoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt vähemalt 75%) või osakoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt 50 kuni 75%). Õppekoormust saab üliõpilane esimesel semestril valida. Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb koormus juba üliõpilase edasijõudmisest. Vastuvõtutingimustes ei või enam seada eraldi lävendeid nt osakoormuse või täiskoormusega õppurite jaoks vaid lävendeid/pingeridu õppekava kohta saab olla üks.
   
  NB! Mis on õppekava? - Sinu eriala kõige tähtsam dokument - määrab kindlaks eriala eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. 
  
  Kõrgkoolide otsingu erialade kaupa leiad Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.
  Allikas: Haridus- ja teadusministeerium
  Rajaleidja 2012

Tehnoloogia ja tehnika valdkonna kursused

Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakool kutsub 10.-12. klasside vene keelt kõnelevaid kooliõpilasi kevadistele tehnoloogia ja tehnika valdkonna kursustele:
„Rakenduste loomise ja programmeerimise alused“ – omandatakse baasteadmised  algoritmimises ja programmeerimises ning tutvutakse rakenduste disaini ja modelleerimise vahenditega.  Kursus algab 15. jaanuaril 2013.
„Kreemide valmistamise tehnoloogia  – toorainest tooteni“ – antakse ülevaade salvidest, kreemidest ja muudest kosmeetikatoodetest, nende valmistamise tehnoloogiast ja kasutusalast. Igaüks saab ise proovida valitud 
koostisega erinevate kreemide ja salvide valmistamist! Kursus algab 09. veebruaril 2013.
Kursused toimuvad vene keeles!
Kursustel osalemine on õpilastele  tasuta! Korraldamist toetavad Tallinna Tehnikaülikool ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Kursuse täies mahus läbinud õpilased saavad TTÜ tunnistuse! 
Info ja registreerimine: tehnoloogiakool.ttu.ee

Riigieksamite valimine

Pärast 20. jaanuari on rong selleks kevadeks läinud, eksamivalikut hiljem enam muuta ei saa.

Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad praegused 12. klassi õpilased viis lõpueksamit, millestvähemalt kolm on riigieksamid, ülejäänud kaks võivad olla koolieksamid. Sul on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena. Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele teise keelena (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) riigieksam. Kui riigieksam peaks ebaõnnestuma, siis on seda võimalik uuesti sooritada augustis 2013. Järgmisest õppeaastast riigieksamite korraldus muutub. Loe täpsemalt SA Innove lehelt

Riigieksami valminine on oluline samm, sest samal aastal oma valikut enam muuta ei saa. See on valik, mis mõjutab ka tulevasi otsuseid. Sellepärast tasub enne otsustamist endale põhjalikult selgeks teha, millisesse suunda pärast gümnaasiumi lõpetamist sammud sead. Riigieksamite valikust sõltub, millistele erialadele saab edasiõppimiseks kandideerida. Kuidas, aga eksameid valida?

• Kui oled juba enam-vähem otsustanud , mis eriala ja millises koolis õppida - siis uuri järele, millised on antud eriala sisseastumistingimused. Milliseid riigieksameid nõutakse või on vaja teha hoopis eraldi sisseastumiskatsed? Üha enam kõrgkoole läheb lävendipõhisest õppest taas üle sisseastumiseksamite peale. Vastavalt sellele saad langetada ka riigieksamite valimise otsuse.
• Kui sa pole veel otsustanud, mida pärast kooli teha, uuri erinevaid kutse- ja kõrgkoole ning nende pakutavaid erialasid. Eelkõige vaata sisseastumise tingimusi - kas vaja läheb riigieksameid või näiteks sisseastumiseksamid. Vajadusel võid appi võtta ka välistamise meetodi - esmalt välista need valdkonnad, mida kindlasti õppida ei taha.
• Analüüsi ennast - mõtle, millised on Sinu tugevad õppeained? Kas need kattuvad sinu mõtetega edasiõppimise osas? Kas Sa sooritaksid riigieksami nende teadmiste baasil, st saaksid hakkama? Vaata vajadusel ka Rajaleidjas olevaid teste ja töölehti, mis võivad eneseanalüüsiks kasuks olla.

Võimalused ja ohud

• Võimalus: Kui kuidagi ei suuda otsustada, siis võib valida eksamiteks ained, mis lubavad kandideerida võimalikult paljudesse erialadele.
• Oht: Võib juhtuda, et jätad sooritamata just selle riigieksami, mida läheb vaja sellele erialale sisseastumiseks, mis sind huvitab. Oluline on enne välja selgitada huvipakkuvad eriald ning nende sisseastumistingimused!

• Võimalus: Sooritad riigieksamid nendes ainetes, milles oled edukas.
• Oht: Ei arvestanud valiku tegemisel, mida soovisid edasi õppida ning sisseastumisel ilmnes, et see vajalik riigieksam on Sul sooritamata.
• Võimalus: Valida sõbraga sama aine, sest „tema valis ka”.
• Oht: Äkki see õppeaine ei ole Sul üldse nii tugev, et riigieksam sooritada? Ilmselt Su sõber oli läbi mõelnud, miks tal seda riigieksamit vaja läheb, kuid kas ka Sina? Kus Sa seda eksamitulemust kasutad? Lähtu ikka om eelistustest, võimetest ja soovidest!
• Võimalus: Valida kohustuslik riigieksam (eesti keel), kaks riigieksamit tugevate õppainete põhjal ning ülejäänud kaks eksamit sooritada koolieksamitena.
• Oht: Kevadel avastad, et ühe koolieksami asmel oleks vaja läinud hoopis ühte riigieksamit, et sisse astuda Sulle huvipakkuvale erialale!

"Eksamite valik peaks olema enda jaoks põhjendatud ning pea meeles, et keegi teine ei saa Sind sundida mõnda eksamit sooritama või sellest loobuma, kui Sa seda ise ei soovi" (Eksamikeskuse direktor Robert Lippin, EPL, 29.11.2011)
Teemakohaseid linke Rajaleidjas: 

Riigieksamite ajad

Riigieksamite ettevalmistuskursused

Varasemate riigieksamite materjalid

Edasi õppima kõrgkooli

Edasi õppima kutsekooli

Millisel erialal tasub õppida?

Euroopasse

Kõrgkoolide otsing erialde kaupa

Kutsekoolide otsing erialade kaupa 

Rajaleidja soovitab:

SA Innove lehel riigieksamite rubriik, sh riigieksamite valimine

Haridus- ja teadusministeeriumi lehel riigieksamite valimisest

Kutsekoolis ja kõrgkoolis õppimise erinevused

Tabel näitab Sulle, kuidas käib õppimine kolmes erinevas õpikeskkonnas - gümnaasiumis, kutsekoolis ja kõrgkoolis.
Kindlasti erineb see kooliti, kuid üldistatuna saab neid õpikeskkondi võrrelda. Loodame, et tabel aitab Sind endale sobiva kooli leidmisel.Tabelist leiad ka tagasivaatavalt gümnaasiumi, et saaksid tulevikku praegusega võrrelda. 

	GÜMNAASIUM	KUTSEKOOL	KÕRGKOOL
Õppe juhtimine ja kontroll	Juhivad õpetajad	Juhivad õppejõud	Juhib akadeemiline üksus
Kohalkäimine	Kohustuslik ja seda jälgitakse	Valikuline ja seda jälgitakse	Valikuline ja pisteline. Kohalkäimise jälgimine sõltub ainest.
Aeg	Õppetunni kestvus 45 minutit	Õppetunni kestvus 60 minutit	Mitu akadeemilist tundi järjest (akadeemiline tund on 45 minutit)
Suhtlemine	Päevik Teadetetahvlid Klassijuhataja E-kool	Käsiraamatud Teated klassiruumis Teadetahvlid E-kool	Üldiselt elektrooniline: veebilehed, e-õppe keskkond, uudiskirjad, käsiraamatud
Õppija seisund rühmas	Üks vähestest Väikesed klassid Õpilasi tuntakse nimepidi	Üks vähestest Väikesed klassid Õpilasi tuntakse nimepidi	Üks paljudest Suured rühmad (isegi sadu inimesi) Üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi
Õppijalt nõutav ettevalmistus	Regulaarne. Kodutööde täitmist kontrollitakse. Koolis alustatu lõpetamine.	Regulaarne. Kodutööde täitmist kontrollitakse. Koolis alustatu lõpetamine.	Eelnev teemaga tutvumine, iseseisev uurimistöö Üldiselt tudengi enda otsustada
Panus õppesse	Õpetaja vastutusel Tagasisidet antakse	Õppejõu vastutusel Tagasisisdet antakse	Loengus õppejõu vastutusel Vähem seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel Vähe tagasisidet
Õpetamisstrateegiad	Uut materjali esitatakse, kontrollitakse, parandatakse ja korrastatakse Järgnevates tundides korratakse ja kinnistatakse	Mõttevahetus loengutes Praktika suur osakaal	Tavapärastes loengutes mõttevahetust ei ole Küsimuste esitamiseks vähe aega Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega
Nõuded õppimisele	Aeglane tempo Õpitu kinnistamine Lühivastused Õpetaja kinnitab õiget vastust	Keskmine tempo Mõttevahetus loengutes Üldiselt info edastamine Võimalus esitada küsimusi	Väga kiire tempo Iseseisev mõtlemine
Nõuded kirjatöödele	Korratakse tunnis õpitut Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele	Korratakse tunnis õpitut Küsimusi tuleb tõlgendada	Tuleb üles näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist Eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist, eriti viimastel kursustel Oodatakse originaalseid mõtteid
Materjalid	Värvilised pildimaterjalid Vähe teksti Teksti julgustatakse kasutama sõna-sõnalt Raamatukogu on piiratud	Pildimaterjaliga, teksti vähe Konspektid Kasutatakse ka keerukamaid tekste Raamatukogu tagasihoidlik	Tavapärased kõrgkooliõpikud Ajakirjad Veebiressursid Slaidid/konspektid Suured raamatukogud
Hindamine	Lühivastused Õpetaja tagasisidet eeldatakse ja saadakse	Palju tagasisidet Võimalus tööd enne lõplikku hindamist mitu korda ette näidata	Eelnev kordamine vähene Töid esitatakse ainult üks kord Hinnet saab vaidlustada ja parandada
Eksamid	Riigieksamid ja lõpueksamid: korrata ainekava järgi õpetatut Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele Riigieksamite puhul kooliväline kontroll Samal aastal järeleksami võimalust pole	Riigi ja kohalikul tasandil: koolisisene- ja väline kontroll Hindamisel võetakse arvesse kursuse jooksul tehtud tööd Järeleksami võimalused	Pidev hindamine: võib kujundada lõpuhinnet Koolisisene kontroll Eksamid valdavalt 2x aastas, semestri lõpus, eksamisessiooni ajal Järeleksami võimalus

Allikas: McMillan, K & Weyers, J. 2011. Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. SA Archimedes, programm Primus. Programmi, sh raamatu elluviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist. 

Abiks otsustajale

Teatmik "Abiks otsustajale - kutseõppevõimalused 2013/2014" annab ülevaate Eesti kutseõppeasutustes pakutavast, ära on toodud põhjalikud tabelid koolide ja erialade kaupa. Tutvustatakse kutseõppe kasuks otsustanud inimeste lugusid, räägitakse trendidest majanduses ja tööelus ning antakse praktilisi näpunäiteid.

http://issuu.com/innove/docs/ao_2013
http://www.rajaleidja.ee/abiksotsustajale

Alanud on registreerimine Õpilasakadeemia kevadsemestri kursustele. Leia huvipakkuv ja pane ennast kirja. Õpi ülikoolis juba veebruarist!
LOE VEEL või SIIN (vene keeles)